|
Avan päevale peod, ootan homset kui imet, kuid mind endaga seob tunne, mil pole nime. Las meid nüüd kaasa viib veel, kaasa las viib koolipäevade rõõm. Keerelgu samas me teel, keerelgu samas veel viimne kord tantsusõõr. Pidage, sõbrad, las vaatan kord tagasi tänava nurgalt, kust paistab me kool.... |
|